e-mail

поиск

Vestišt

Istorii

Literatur

Anekdotad

LITERATUR

VEPSÄNKEL' I LITERATUR

Ezmäine tedotö vepsän keles om Elias Lönnrotan, (Kalevala-eposan tegii), to, kudamb om paindud vodel 1853. Necen jäl'ghe Lönnrot tegihe suomen kelen professoraks Helsinkin korgedškolas. Oficialižen kirjkelen vepsläižed saiba ezmäižen kerdan vaiše 1930-den voziden augotišes. Siloi tehtihe openduzkirjoid i vepsläižiden elotahoiš zavottihe painda kaks' vepsänkelišt lehtest. Oli paindud läz koumedkumned kirjad edel sidä, konz Stalinan aigan (1937-1938) kaikkirjad poltaškatihe i vepsän kelen oficialine pagin i kujkel' kel'tihe.

Ut kujkel't zavottihe tehmaha vaiše 1980-den voziden lopus. Liihudan aigan om tehtud äi. Niigiid' om openduzkirjoid kaikiden klassoiden täht, om grammatikan kirjoid i - ezmäi kaiked - om eläbad literaturad. Vepsän kulturvoden 2002 tehtihe ezmäine vepsläižiden kirjutajiden Mail'mkonferencii. Sihe tuliba 11 kirjutajad. Sen-žo aigan paindihe ezmäine vepsänkeline roman i sadihe Kalevala-eposan käzikirjutuz, kudamban paindihe vodel 2003. Kirjutajiden konfrencijal pagištihe vepsän kelel! Kaik se ozutab, miše vepsläižel literatural om tulii aig.

Nece uz' "Kodima, Vepsänma"-kirj taričeb vepsläižile lugijoile runoid ičeze kelel: hö voiba tundištoittas ičeze runoilijoidenke i nägištada Vepsänman čomut kaikiš vepsänman čogišpäi: änižvepsän malpäi, keskvepsän malpäi 1992-2002 aigan.

Vepsläižil om suid iilendeldas ičeze kultural. Heil om olnu sur' männu aig. Tulii aig om heil ičeze käziš. Heiden käded oma mahtokahad i lahjakahad.

Markka Nieminen
Kodima, Vepsänma
Juminkeko/ Петрозаводск, Карелия 2003, Тираж 1000 экз.

Сайт КРОО "Общество вепсской культуры", разработчики: Юлия Наумова (nyulya@onego.ru ) Алексей Максимов